Martin Ratase blogi

Arengukava pdf   Arengukava, millele tuginen blogi tegemisel on kirjutatud 2010 aastal. Tegemist on väga mahuka kavaga, mis mulle tunduvalt tugineb peamiselt trendidel ja ka natukene puusalt pandud protsentide, jm paremaks/halvemaks minevate teemadega (kerge öelda, kuna nüüdseks on 11 aastat vahet). Tahan tuua välja arengukava peatükis 2 teema, mis on tänaseks vägagi aktuaalne: "Eestis on jätkuvalt  vaba ja avatud  (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus-  ja  netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle."   Jah, tõesti on meil siiani avatud (info)ühiskond, mida ei piira mingisugune seadus ega üksus. Ikkagi hoitakse silma peal asjadel, mis ei ole just kõige adekvaatsemad (ekstreemsed ideoloogilised arvamused, pornograafia ja erinevate narkootikumide müümine/ostmine). Me oleme k

Meedia arenemine oli paratamatu, tasemele, kus pole vaja füüsiliselt hoida käes ajalehte ja seda lugeda või telekas/raadio tööle panna, et mingisugune isik saaks informatsiooni edasi anda. Internet tõi kaasa ajastu, kus uudised on lihtsa www.delfi.ee otsingu kaugusel või mingisuguse firma kontaktandmed paari kliki kaugusel. Aga miks pole uuelaadsem meedia üle võtnud vanamoelise? Asi lihtne. Internet on täis pahna - kirjutisi ise hakanud autoritelt, kes üritavad oma nägemusi kajastada lihtsa postituse kaudu. Tänapäev on karm selles mõttes, et üht kindalt allikat pole võimalik uskuda. Okei, aga siis peaks ju mitut erinevat allikat võrdlema, et saaks vähemalt sarnasusi välja tuua? See on mingil määral kahjuks tõene, aga miks peab nägema vaeva selleks, et panna kokku "täiuslik" uudis või mida iganes muud. Delfi puhul, on võimalik artikkli kommentaare lugeda, mis enamus ajast on täis komöödia, aga on inimesi, kes lasevad end sellel mõjutada. Seda võib pidada miinuseks just sellepä

Arvutiviirused Tänaseks üks vaieltamatuid osi meie elust virtuaalsuses ehk internetis. Koodirida/read, mille tõttu varastatakse meie andmeid, võetakse üle meie süsteeme või lihtsalt purustatakse need kasutuskõlpmatule tasemele. See terve teooria, et masinaid on võimalik rikkuda/hävitada, sisestades sellesse nn koodirea - sai alguse ideest 1940ndate lõpus. Idee esitas matemaatik John von Neumann, kes ca 20 aasta pärast kirjutas uurimistöö " Theory of Self-Reproducing Automata ". Esimine arvutiviirus ilmus eelnevalt nimetatud uurimistöö tõttu. Mees nimega Bob Thomas tahtis proovida, kas praktikas on võimalik järeldada esitatud teooriat. Arvutiviiruse nimeks sai "Creeper" ja see nakatas floppy diske. Kui üks disk nakatati, siis viirus ootas, et uus disk tuleks arvutisse, mille tagajärjeks nakatati järgmine (eelnevalt nakatatud floppy diskilt kustutati viirus ära). Nakatatud disk/arvuti kuvas teksti "I'M THE CREEPER. CATCH ME IF YOU CAN!". Sellest sai algu

Artiklis toon välja 3 innovaatilist leiutist, mis minu arust on muutnud või on muutmas meie elude kvaliteeti.  Esimene arvutiaju ehk mikroprotsessor , mille tulemusena jõudis firma nimega "Intel" enamus inimesteni ja samas ka tänapäeva arvutid (jm masinad) sellisele tasemele nagu need praegu on. Intel oli firma asutusest ( 1968 ) kuni 1970ndateni tuntud ainult oma mälukiipide tõttu. 1960 tehti kindlad avastused, et asi, mis peaks olema mikroprotsessor on võimalik leiutada. Avastusest saadik (1960) hakkas pihta võidujooks erinevate leiutajate ja firmade vahel - kes on suuteline esimese protsessori tegema. Intel oli oma algus aastates, mil nad alustasid "projektiga", millele tegelikult ei pööratud tähelepanu ja väga ei rahastatud seda, kuna tegemist oli nende arust utoopilise avastusega. Aga see ei lasnud segada 4 leiutajal, kes erinevate sündmuste tagajärgedel sattusid kokku. Peale 1 aastat leiutamist ja nokitsemist - sai algus uuele innovaatilisele leiutisele, mille