Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Arvutiviirused

Tänaseks üks vaieltamatuid osi meie elust virtuaalsuses ehk internetis. Koodirida/read, mille tõttu varastatakse meie andmeid, võetakse üle meie süsteeme või lihtsalt purustatakse need kasutuskõlpmatule tasemele.

See terve teooria, et masinaid on võimalik rikkuda/hävitada, sisestades sellesse nn koodirea - sai alguse ideest 1940ndate lõpus. Idee esitas matemaatik John von Neumann, kes ca 20 aasta pärast kirjutas uurimistöö "Theory of Self-Reproducing Automata".

Esimine arvutiviirus ilmus eelnevalt nimetatud uurimistöö tõttu. Mees nimega Bob Thomas tahtis proovida, kas praktikas on võimalik järeldada esitatud teooriat. Arvutiviiruse nimeks sai "Creeper" ja see nakatas floppy diske. Kui üks disk nakatati, siis viirus ootas, et uus disk tuleks arvutisse, mille tagajärjeks nakatati järgmine (eelnevalt nakatatud floppy diskilt kustutati viirus ära). Nakatatud disk/arvuti kuvas teksti "I'M THE CREEPER. CATCH ME IF YOU CAN!". Sellest sai alguse arvutiviiruste ajastu.

Kõige ohtlikumad arvutiviirused (enamuste eest on nüüdseks kaitse olemas): ILOVEYOU, Code Red, Melissa, Storm Trojan, Sasser, My Doom, Zeus, Confiker, Stuxnet, Cryptolocker

Kahjuks pole mõtet loota, et kaovad meie seast mingi aeg ära. Ainukene lootus on antiviiruste arenemine, aga selle tõttu ka viiruste tegijad arenevad. See on lõputu "sõda", millel pole lõppu.

 Link: https://www.kaspersky.com/resource-center/threats/a-brief-history-of-computer-viruses-and-what-the-future-holds

 

Floppy Disk 

1970ndal ilmus esimene floppy disk, mille mahutavus oli 1MB. Leiutus tuli ilmsiks firmalt nimega IBM (tänaseni olemas). Põhjus väga lihtne, oli vaja salvestada programme ja muud nodi kuhugile peale, et need alles jääksid. Tol ajal olid kõvakettad olemas, aga tavainimene ei oleks olnud nõus maksma hingehinda nende eest.

Floppy diske on erinevates suurustes, aga 3 kõige populaarsemat olid: 8-inch (ilmus esimesena, mahutavus 1MB), 5.25-inch (järglane, mahutas 1MB) ja 3.5 inch (ilmus 1980ndatel, mahutavus 1.44 MB). Informatsioon nende peale on salvastatud diski keskele metalli peale, mis on omakorda jagatud eraldi sektoriteks, mis hoiab kindel kogus KB'te.

Aja möödudes arenes tehnoloogia, mis võimaldas toota tooteid, mille mahutavus oli suurem. Kõvakettad muutusid hinna tõttu nii palju, et tavainimene oli võimeline neid ostma. 1980ndtale hakkas märkimisväärselt kukkuma floppy diskide kasutus ja juba 2000ndatel oli kasutust näha ainult üksikutes kohtades. Tänapäeval on tegemist iidse tehnoloogia, millest pole (või on) uuem generatsioon midagi kuulnud, sest nende jaoks on ainult olemas: plaadid, kõvakettad ja mälupulgad. Aga ärgem ära unusta, et selle tehnoloogia tõttu on meil täna kõvakettad keskmisel 1TB suurused ja suhteliselt odavad.

Lingid: 

https://www.cs.mcgill.ca/~rwest/wikispeedia/wpcd/wp/f/Floppy_disk.htm https://www.sciencedirect.com/topics/engineering/floppy-disk

https://study.com/academy/lesson/what-is-floppy-disk-definition-advantages-disadvantages.html 



 

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

The Case for Copyright Reform: Analüüs

The Case for Copyright Reform on raamat autorite Christian Engstörm 'i ja Rick Falkvinge 'i poolt. Lühidalt öeldes on raamat üks suur kogum sellele, kuidas peaks lahendama tolle aegse konservatiivse autoriõiguste seaduse. Raamat käsitleb asju, mida me ka tänapäeval saame enda naha peal tunda. Käsitlen selles blogis raamatu 2. peatükki ja toon analüüsin erinevaid lahendusi. Moral Rights Unchanged lühidalt räägib sellest, kuidas keegi ei tohiks omistada kelle teise loodud "kunsti". Tõesti, seda võetakse tänapäeva meedias väga tõsiselt, sõltuvalt siis, mis tasemel see toimub. Kuna teoorias on iga meie postitatud pilt vms, kus on meie nägu peal - meile kuuluv autoriõigustega ese. Aga väga populaarseks on muutunud catfishimine, kus kasutatakse mingisuguse suvalise inimese pilti, mis juhuslikult leiti internetist ja nad nn kehastuvad selleks isikuks, mille tagajärjel nad loovad ka sellele persoona. Jah, seda pole otseselt võimalik ja ka tõhus karistada, aga varasemalt main
Read more

Litsentsid ja autoriõigus

Igal asjal on vastand. Autoriõiguse ehk copyright puhul on copyleft (väga orginaalne nimi). Lühidalt öeldes, on selle põhimõte muuta mingisugune idee vms vabavaraks, mida iga inimene saab muuta, kuidas ise tahab. Aga sellel on catch, edasi jagatud vara peab olema võimalik ka järgnevatel inimesetel kasutada, kuidas nemad tahavad. Sellest tekib copylefti loop . Mida ma just eelnevalt kirjeldasin oli üks copyleft liikidest - hetkel tugev (strong) copyleft (koodi lisamisel tuleb ka lähtekood sellega koos edastada), aga on ka olemas nõrk ja public.. Nõrk copyleft ei saa endaga kaasa copyleft litsensi, lihtne näide sellele on mingisuguse tarkvara libraryid. Mida see tähendab on see, et libraryisid võib edastada ilma, et peaks sellele tuginevat tarkvara sellele lisama. Seda kasutavad  GNU Lesser General Public License ja  Mozilla Public License . Public litsents on vastand tugevale. Selle litsenti puhul võib edasi aretatud asja vms edasi müüa või mida iganes. Kõikide litsentside kohta leiab
Read more

IT proff vs käsitööline

Võime väita, et sõna "professionaalne" leiab palju valesti kasutamist, keegi teeb midagi paremini kui teised ja võib tekkida talle silt, et ta on nn professionaalne. Selles blogis avaldan enda arvamust sel teemal ja üritan välja selgitada, kuidas erineb üks teisest. Professionaalne töötamise kontekstis tähendab, et inimene on elukutseline ja teenuse pakkumise osas, et tulemus/protsess on kvaliteetne. Elukutseline on kuidagi laialdane mõiste, aga mida mina sellest aru saan on järgmine: inimene on oma alal 5+ aastat olnud; ta harib end väljaspool elukutset ja ta on tõeliselt pühendunud oma alale. IT alaselt peaks professionaalne inimene tajuma, mida ta täpselt teeb, oskab anda enda vaatepunkti asjadest. Paljud arvavad, et paber (baka jne) kvalifitseerub inimest olema professionaal, aga ütlen ausalt, see paber ei näita päeva lõpuks mitte midagi kui seda, et sa oled viitsinud õppida. Reaalselt võib see inimene saada asjadest teoreetiliselt aru, aga tähtsam on ikkagi kõike prakitk
Read more